PVC aknad
  Puit- ja puitalumiiniumaknad
  Puituksed
  Alumiinium
  Klaaspaketid
  Päikesekaitse klaasid
  Tuletõkkeklaasid
  Turvaklaasid
  Soojajuhtivus
  Heliisolatsioon
  Kondensatsioon
  Termiline pinge klaasis
  Klaasi kvaliteet

 

 

 

 

 

 

   
 
Termiline pinge klaasis
Prindi Sisukaart
 
 

Termilise pinge suurus sõltub temperatuuri erinevustest klaasi külma ja sooja osa vahel ning ka temperatuuri jaotusest klaasis. Klaas on tavaliselt klaasitud nii, et klaasi servad on kaetud akna profiiliga. Katmata jäänud klaasi pind jääb soojuskiirguse kätte ja absorbeerib kuumust, klaasi temperatuur tõuseb ja levib mööda klaasi laiali. Klaasi servad, mis on kaitstud soojuskiirguse eest, jäävad jahedamaks. Erinevate temperatuuride levimine klaasis tekitab klaasi servades termilist stressi, ning kui see ületab klaasi murdumisjõu, toimub termiline purunemine. Termilise purunemise risk on kõige suurem masstoneeritud klaasidel.

Termilist pinget suurendavad järgmised faktorid:

Intensiivne päikesekiirgus

Soojuskiirguse intensiivsus klaaspaketile määratakse lähtuvalt ehitise geograafilisest asendist, aastaajast, pilvisusest, õhu saastatusest ning peegeldusest maapinnalt või külgnevatelt hoonetelt.

Kõrge neelduvus ja päikeseenergiast tulenev soojuskiirgus

Klaasi kõige tähtsam termilist pinget tekitav omadus on neelduvus. Mida suurem on klaasi soojuskiirguse neeldumisvõime (suurim masstoneeritud klaasidel), seda kõrgemaks tõuseb klaasi temperatuur ning suureneb termiline stress.

Klaasi taga asuva ruumi keskkond või materjalid

Ükskõik mil moel peegeldub soojuskirgus siseruumist tagasi klaasi pinnale, neeldub see ikkagi osaliselt klaasi. Eriti tuntav on see siis, kui klaasi lähedale jääb mingi soojustus, varilagi või küttesüsteemi torustik ja ka õhu liikumine on puudulik.

Klaasi servade seisukord

Klaasi servade seisukord on äärmiselt tähtis, kuna klaasi tõmbetugevus oleneb mõradest klaasi servades ja nende laienemisest. Mida vähem on klaasi servades mikropragusid, seda vastupidavam ta on. Vastupidavuse suurendamiseks võib klaasi servad lihvida.

Väline varjamine

Osalised ja pikemaajalised varjud klaasil võivad põhjustada klaasis suuri temperatuuri erinevusi. Klaasi tekivad termilised pinged kui klaas on teiste ehitistega või muul viisil (majad, varikardinad, rõdud, aknapiidad jm.) päikese eest osaliselt varjutatud.

Sisemine varjamine

Mõned aknakatted ja siseruumi varjud võivad avaldada mõju õhu liikumisel üle klaasi. Kui akna klaasipind on osaliselt ketud võib klaasipinna temperatuur olla erinev kaetud ja katmata osas. See võib põhjustada klaaside isepurunemist.

Sisemised kütteallikad

Primaarne energiaallikas, mis tõstab termilist pinget, on päike. Sekundaarsed allikad, nagu konvektsioon või soojust kiirgavad elemendid, võivad tõsta termilist stressi, eriti kui kiirgus on suunatud otse klaasile.

Päikeseenergiat reguleerivad kiled

Kilede lisamine akendele suurendab päikeseenergia neeldumist klaasis, seega ka termilist pinget. Klaasi kiletamisel oleks soovitav klaas eelnevalt karastada, see aitab vähendada purunemise riski.

Nõuanded

Termilise pinge vähendamiseks ei tohi klaaspakette, eriti toneeritud, reflektiivseid ja armeeritud klaase enne klaasimist ladustada otsese päikesevalguse kätte. Klaaside vahele tuleb panna pehmed korgid, et õhk saaks klaaside vahel liikuda. Tuleb hoiduda klaasi servade vigastamisest. Ehitusel ei tohi klaase katta osaliselt või juhusliku kattematerjaliga, sest klaasi pinnal tekkivad erinevad temperatuurid võivad põhjustada klaasi isepurunemist. Klaas peab olema kaetud täielikult ja väga hoolikalt. Karastamata klaasi pinnale ei tohi ka midagi kleepida, kuna see võimendab soojuskiirgust ja klaaspaketi paisumisel tingituna ümbritseva keskkonna temperatuuri muutustest tekivad pinged, mille tulemuseks on isepurunemine.

Külmas kliimas võib harva esineda ka klaaspakettide siseklaasi isepurunemisi. See on põhjustatud sellest, et öösiti langeb aknaprofiili temperatuur väga madalale, mis omakorda jahutab klaasi servi, kusjuures klaasi keskosa jääb toatemperatuuri mõjul soojaks.

Klaaspaketi koostamisel tuleks jälgida ka erinevate klaaside füüsikalisi karakteristikuid, et vältida termilisi pingeid klaasides ja vajaduse korral tuleb klaase karastada. Näiteks kui kasutada klaaspaketis selektiivklaasi siseklaasina ja Pilkington Optifloat masstoneeritud klaasi välisklaasina, tuleb masstoneeritud klaas karastada, kuna väljast tulev soojuskiirgus neeldub osaliselt masstoneeritud klaasis. Selektiivklaas on aga soojuskiirgust peegeldava pinnakattega ning peegeldab masstoneeritud klaasist läbi pääsenud soojuskiirguse tagasi. Mille tulemusena tekivad klaasi pinnal erinevad temperatuurid ja tulemuseks on klaasi termiline purunemine.

GK Trade OÜ |  Kanali tee 6, 10112 Tallinn |  myyk@gktrade.ee  |  Tel +372 602 2099 |  Fax +372 640 3721   
 
 
Web disain