PVC aknad
  Puit- ja puitalumiiniumaknad
  Puituksed
  Alumiinium
  Klaaspaketid
  Päikesekaitse klaasid
  Tuletõkkeklaasid
  Turvaklaasid
  Soojajuhtivus
  Heliisolatsioon
  Kondensatsioon
  Termiline pinge klaasis
  Klaasi kvaliteet

 

 

 

 

 

 

   
 
Turvaklaasid
Prindi Sisukaart
 
 

I klass

Ohutud klaasid, mis purunedes ei tekita vigastusi – need on lamineeritud klaasid, mis juhusliku löögi puhul purunedes säilitavad oma kuju ega killune. Teine variant on karastatud klaas, mis purunedes muutub väikesteks nüriservalisteks kildudeks. Kuid läbipainde suhtes on karastatud klaas niisama paksust tavalisest klaasist peaaegu viis korda tugevam. Plahvatusohtlike ruumide piiramiseks tuleks kasutada mitmekordseid paksemaid karastatud lamineeritud klaase.

II klass

Vandalismikindlad klaasid, mis peaksid vastu pidama juhuslike esemete löökidele (säilib klaasi välimus) – need on soovitatavalt karastatud klaasid, paksus alates 8-st mm-st või lamineeritud ja karastatud, kusjuures laminaadis on karastatud välimine klaas, paksus alates 6-st mm-st, teine klaas võib olla tavaline klaas, paksus alates 4-st mm-st.

III klass

Sissemurdmiskindlad klaasid, mis raskendaksid ja pikendaksid sissemurdmist ajaliselt – soovitavalt paksemad lamineeritud või mitmest õhukesest klaasist kokku lamineeritud klaasid. Karastatud klaaside kasutamine laminaadis muudab klaasi veelgi tugevamaks. Klaasi sisepinnale võib kleepida ka turvakile, mida hinnatakse rebimistugevuse järgi (N/m) ja mis on samaväärne lamineeritud klaasiga. Relvastatud rünnaku puhuks valmistatakse laminaatklaase, kus on spetsiaalse plastilise kilega kokku lamineeritud karastatud klaasid. Kuulikindlaid klaase saab toota vastavalt turvaklassile ka killuvabana, nii et kuuli klaasi tungimisel kild teiselt poolt välja ei lendaks.

IV klass

Andmeside kaitse. Elektromagnetilise kiirguse tuntuim liik on raadiolained. Sageduspiirkondi UHF ja VHF rakendatakse arvutites, FM raadios, televisioonis ja radarites. Kõik arvutid kiirgavad erineva spektriga elektromagnetilist kiirgust. Osa sellest kiirgusest on võimalik vastu võtta dekodeeritult ja pealtkuulamisaparaadiga. Sama süsteem toimib ka vastupidiselt ja võimaldab saata arvutisse signaale. On võimalik ehitada ruume, mis tõrjuksid soovimatut infovahetust ja piiraksid kiirgust. Seinad peaksid sel juhul sisaldama metalli. Selle süsteemi efektiivsust saab kontrollida samuti nagu hääle tugevust – detsibellides. Klaasi elektromagnetiline kaitseefekt on nullilähedane. Kui aga klaasi pind kaetakse elektrit juhtiva kattega, saab temast kaitsematerjal.

Konstruktsiooni efektiivsust on võimalik suurendada lisades sellele veel ühe spetsiaalse kaitsekihiga klaasi kas lamineerimise või klaaspaketi valmistamise teel. Pilkington DataStop`i toodetel on kõikide klaaside pinnal kahekordne kaitsekiht. Seinte läbipaistmatud osad ning ruumi põranda ja lae peaks üle katma metallvõrestikuga (tavaliselt vasest), et koos aknaraamide, klaaside ja ustega moodustada katkematu, terviklik pind. Iga väikseim lünk vähendab kaitseefekti. Seetõttu kaitstud, kaetud ruumil ei tohiks olla lahtikäivaid aknaid. Kaetud klaas nagu Pilkington DataStop kaitseb kõige efektiivsemalt kõrgsagedusliku FM-laine ja radarite eest.

V klass

Ühepoolne visuaalne kontakt. Ei ole olemas niisugust klaasi, mis ühelt poolt on läbinähtav, teiselt poolt aga mitte. Ligilähedast efekti on võimalik saavutada ainult kunstlikult, muutes keskkonda, kuhu klaas paigutatakse ja selle optilist mõju klaasile. Klaaside peegeldusvõime oleneb klaasi mõlemapoolsest valgustugevusest. Vastava keskkonna loomisel on iga klaasi puhul võimalik saavutada ühepoolset läbinähtavust. Paljude klaasitüüpide puhul tekib see siis, kui vaadeldava poole peal on loomulik päevavalgus, kuid vastaspoolel nii pime kui võimalik.

Näiteks 12 mm Optifloat masstoneeritud klaas (hall) tekitab ühepoolse läbinähtavuse 60:1 valguse puhul. Tegelikkuses nõuab kasutamiskõlblik toode kõrgemat pinnapeegeldust. Pilkington Survelliance Mirror on klaas, millel on kõrge pinna peegeldusvõime ja erakordselt madal valguse läbilaskevõime. Peegeldus- ja valguse läbilaskevõime on mõlemalt poolt ühesugune. Pilkington Survelliance Mirror-klaasil on see suhe 7:1, tavalisel kirkal 6 mm klaasil 250:1. Efekti saavutamiseks võib ka kombineerida klaaspaketi või laminaatklaasi peegeldava pinnakattega klaasist ja paksemast Optifloat masstoneeritud klaasist (valgus neeldub kahelt poolt).

Võrkkardina efekt. Klaasi pind kaetakse spetsiaalse võrguga. Kui valgus on ühel pool tuhmim/tumedam, tekib heledama valgusega poolelt tagasipeegeldumise efekt. Tagasipeegeldumise efekti tugevus sõltub vaatluskaugusest. Päevasel ajal on ruumiväline valgustase palju kõrgem kui ruumis sees olev ning see teebki võrkkardinast läbivaatamise väga raskeks, välja arvatud siis, kui vaataja on nii lähedal, et saab peegeldust eirates läbi võrgu silmade vaadata. Tumedama valgusega poolelt vaataja näeb aga väga vähest tagasipeegeldust. Hea ettekujutuse saab, kui vaadata trammiakendel olevaid reklaame.

Lamineeritud turvaklaasid

Lamineeritud turvaklaase kasutatakse kohtades, kus tavaline klaas ei kaitse piisavalt ilmastiku, mehaanilise koormuse või sissemurdmise eest. Tavaliselt liidetakse kaks klaasi kokku kõva ja elastse kirka või värvilise PVB-kilega või CIP-tootmisprotsessis vaiguga. Klaaside ja vahekilede hulka ning tugevust tõstes saab lamineeritud klaasi kasutada ka nõudlikemates kohtades. Äärmuslike olukordade tarbeks lamineeritakse tavalistest klaasidest tugevamad karastatud klaasid kokku 0,76 mm või paksema kilega. Lamineeritud klaase valmistatakse ka painutatuna, näiteks ehitiste nurgaakendele.

Karastatud turvaklaasid

Karastatud klaas valmistatakse horisontaalkarastusmeetodil ossilaatorseadmetel. Klaas on optilistelt omadustelt kõrge kvaliteediga ja tasapinnaliselt täppismõõdus. Karastatud klaas on eelpingestatud klaas, valmistatud täpselt juhitud soojustöötlemisprotsessis. Karastatud klaasi painutustugevus (s = 5171 kp/cm²) on viis korda suurem kui tavalisel klaasil. Purunedes muutub karastatud klaas väikesteks nüriservalisteks kildudeks ega tekita lõikehaavu. Karastatud klaasi soovitatakse enamasti kasutada katuseakendes, fassaadiklaasidena või struktuurpaketi koosseisus.

Turvaklaaside kasutuskohad

1. Autoklaasid
2. Masinaruumiklaasid
3. Laevade ja jahtide klaasid
4. Piirdeaiad
5. Rõduklaasid
6. Katuseaknad
7. Lauaklaasid
8. Sisustusklaasid
9. UV-kindlad klaasid
10. Ukseklaasid
11. Täisklaasist uksed
 

GK Trade OÜ |  Kanali tee 6, 10112 Tallinn |  myyk@gktrade.ee  |  Tel +372 602 2099 |  Fax +372 640 3721   
 
 
Soodsad kodulehed